neljapäev, 15. detsember 2016

8 ja 12.kl Tagasiside õpetajale

Nii hea on teada, kas minu panus õpetajana ja oma õppeaine vahendajana jõuab õpilasteni ehk nn pärale või mitte. Kõige kurvem on olukord siis, kui lapsel on kalasilmad - mitte midagi ei huvita ega saa aru! 





Kui õpilane protestib või töötab kaasa, on toimumas midagi head. Kui laps töötab innukalt, eeldame, et õpilases toimub areng. Ta kas mõtleb kaasa või väljendab end kuidagi. 



Kui õpilane protestib, tasub kuulata, kas tegemist on lihtlabase jonnimisega või on jutus sees ka mõni argument. Jonnimise vastu ei saa, jonnija leiab alati võimaluse jonnida. Kui õpilasel on protesti avaldades argument, tuleks asuda koostööle. 
Ei ole nii, et iga kaasa töötav õpilane on kohe innukas õppija. 



Mõnikord on õpilane kuulekas ja teeb kõik ära, mis teha vaja. Kas ka temal on argumente? Milliseid? Kuidas teda saada? Kuidas küsida?

Mina proovisin nii:

Riputasin klassi puuoksa.

Andsin igale lapsele paraja jupi niiti, värvilist paberit, igasugu loomade pilte jm

Palusin õpilasel mõelda iseendale kuid võtta arvesse: õpetaja sobivus, teemast aru saamine, nende endi õppimine klassis, rühmasisene dünaamika jne.

Ülesanne on end puule riputada/peita/paigutada/kellegi küljes rippuda/kedagi upitada (ükskõik kuidas ja kellena), väljendada oma hetketundeid, oma rahulolu. Puul võib kiikuda, mööda puud ronida, puu all istuda, puu taga peidus olla vm. Tähtis on see, et õpilane suudab end kuhugi paigutada ning seletada arvamust/otsust. 

Mõeldes sellele annab ta hinnangu nii iseendale kui õpetajale.  


8 ja 12 kl. Õpitulemuste hindamine

Õppeaine on jagatud teemadeks, igal teemal on õpiväljundid, igal tunnil eesmärk/eesmärgid.
Kuidas mõõta ja hinnata, kas õpilane on õpitulemused selles teemas või õppeaines tervikuna omandanud? Üks võimalus on teha kontrolltöö.
( 1+1=laps ) :-)
Inimeseõpetuse ja perekonnaõpetuse aine on vahvad, sest annavad õpetajale võimaluse kontrollida õpilase panust ja õpitulemusi erinevalt. Arvan, et seda tulebki teha erinevalt, eelkõige nutikalt, et õpilane ei õpiks eelmisel õhtul ära "midagi" viimasel hetkel ja ei-tea-kelle jaoks.
Ühel korral katsetasin jõemeetodit. Lisaks vastustele, mille sain, sain ka õpilase enda hinnangu oma tööle. Õpilane sai end loovalt väjendada.

Anna õpilasele pilt kuhu on joonistatud jõgi, alguse ja lõpuga.


Selgita õpilasele, et jõe algus tähendab aine omandamise algust ja tema algteadmisi, lõpp tähendab kõiki omandatud teadmisi konkreetses aines.

Esita õpilasele küsimus, millele ootad vastust.

Selgita õpilasele, et õpilase ülesanne on märkida jõepildile just jõega seonduvaid märgistusi N: kivid, kaldataimed... . Selgita õpilasele, et küsimusele vastates, kujundi paigutamisel tuleb tal mõelda ka vasaku või parema kalda eelistamisele.

Õpilane märgib vastuseks jõepildile kujundi, mis tähendab seda, kas tema arvates on tema töötamise panus ja teema mõistmine jõe alguses, keskel või pigem lõpus. Lehe tagaküljele kirjutab vastuse kirjalikult.
Küsimusi oli neli.

Viimaks tuleb joonistada/märkida jõele sild koos iseendaga sillal. Kus paikned ise sillal? Kas jõgi oli sügav? Milline on sild, kas kannab (isiklik panus)? Kas astud sillale või tuled maha. Kuhu poole lähed? Mis on ees ja mis taga?



Jutusta, ava, arutle.







8 ja 12kl. Minu vajaduste/õiguste puzzle

Olen iseend õpilastele tutvustades maininud ja oma tunni teemade ülesehitusel juhindunud mõttest, et igaüks meist pole mitte vaid kordumatu vaid ka oluline. Igaüks meist on oluline. Aegajalt teeme tunnis ka lühikesi harjutusi tööks iseendaga. Et end paremini tundma õppida ning seeläbi olla teistele tuttavam. 
Konkreetselt see harjutus on sissejuhatus teemale - õpilaste õigused. Arutame teema üle, millised on üldised õigused, seejärel arutame isiklikumalt, millised on minu õigused. Avastame ja arutame, mida igaüks enese jaoks oluliseks peab. Märkame, et oleme erinevad. Sedagi, et teised ei pruugi sama asja oluliseks pidada. 
1. Ühise aruteleu  käigus märgime üles kõik olulised asjad, mis noored oma elus oluliseks peavad: söök, sõbrad, vanemad, vabadus ...
2. Iga osaleja lõikab/rebib paberist välja inimese kontuuri - see on tema. Kujund tuleb jagada kuueks puzzletükiks. 
3. Igale tükile tuleb valida ja kirjutada üks õigus, kokku siis kuus.
4. Seejärel lõigatakse/rebitakse figuur kuueks.
5. Õpilased jagunevad gruppidesse.
6. Arutatakse, mille nad valisid, miks? Kui palju on sarnasusi, kui palju erinevusi? Hinnanguid anda ei või.
7. Õpetaja nimetab tahvlilt ühe õiguse, kellel see oli valikus, saab figuuritüki lauale asetada. Keegi tutvustab, miks selline valik?
8. Õpetaja nimetab järgmise õiguse, kellel see oli, saab figuuritüki lauale asetada. Keegi jagam mõtteid. JNE
9. Kellel saab figuur kokku esimesena? Millised on enamkasutatavad õigused? Millised harvem? Võrdlus üldiste õigustega. Kuivõrd sõprade omad sarnenesid? kelle omad täiesti erinesid? Miks see nii on? Kas on õigusi, mis peaksid olema kõikidel? JNE

kolmapäev, 14. detsember 2016

12kl. Sallivus ja tolerantsus

Perekonna tähtsus inimese elus.
Teema mõnedeks õpiväljunditeks on: selgitada kooselu ja perekonna vormide mitmekesisust; kirjeldab püsisuhte loomist ja säilimist mõjutavaid tegureid; tunnetab iseennast, oma rolli ja vastutust; mõistab rahvastikuprotsesse jne
Teema ilmestamiseks sobib harjutus/rollimäng mille eesmärgiks on anda ülevaade võimalikest noorte otsustest. Anda mõista ja tunda, mida osapooled läbi elavad. Sõnavara kasutamine/rikastamine läbi teatri.
Ülesande kirjeldus:
Reeglid: Kõikidele ei meeldi näidelda, harjutuses saab osaleda vabatahtlikult. Klassiruumi ukse taga avasin õpilastele loo ja nimetasin tegelased. Õpilased said rolli ise valida, ise sõnastada teksti/dialoogi ja valida etenduse raamid. Ettevalmistusaega oli 10 minutit. Lühike sketš avab noorte seisukoha kultuurikonteksti, sallivuse ja tolerantsuse kohta. Annab ülevaate sõnakasutusest, suhtumistest, aitab mõista kõiki osapooli.

Juhendaja avab rollimängu mõiste, toetab ja julgustab.

Lugu: 20aastane noormees tutvustab esimest korda vanematele oma poisssõpra, kes on mustanahaline Lõuna-Aafrika Vabariigist. Nad õpivad koos ülikoolis ning plaanivad alustada kooselu. Õde on väga rahul, selgesõnalist vastu- ja pahameelt näitab välja isa. Ema on meeleheitel, vanema püüab mõista, kuidas lapselaps sellise otsuse on teinud?

Pärast rollimängu esitamist saavad osatäitjad oma rolli selgitamiseks sõna. Vaatajad mõne hetke etenduse mõistmiseks ning siis küsimuste/vastuste esitamiseks. Arutletakse, kuidas mõni teine  õpilane oleks rolli avanud?

Juhendaja ülesanne on õpilase toetamine, kuidas ta end tundis selles rollis?

esmaspäev, 12. detsember 2016

8 ja 12 kl. Väärtuste dilemma

Väärtuste dilemma meetod sobib igasse arutlevasse koolitundi/teemasse. Õpetajal tuleb teha pisut eeltööd, et kaasuste vastusevariandid saaksid võimalikult laiapõhised ja pakuksid aruteluks pinget.

Meetod ise on lauamängust. Kohendasin selle omale sobivaks töövahendiks, jätsin välja piirangukaardid.

Meetod sobib arutlemiseks kui mõisted on üheskoos omandatud, teema peamiselt avatud. Aktiivõppemeetodina hästi lihtsasti kasutatav meetod. Rühmas tuleb leida üksmeel ning see otsus põhjendada, selgitada, argumenteerida,, luua seoseid, seada kahtluse alla, mõlda tagajärgedele ja teha järeldus.

Mina viisin läbi meetodi 12.klassis - kooselu, ühiselu teemaplokis.

Õpilased jagatakse nelja rühma. Loosiga saavad kaasuse koos kuue võimaliku lahendusvariandiga.
1. Igaühel rühmas tuleb valida tema jaoks õige lahendus.
2. Rühmaarutelus tuleb otsustada, milline kuuest variandist jääb lõplikuks vastuseks.
3. Lauavanem koostab kokkuvõtte, üheskoos lisatakse valitud vastusele põhjendus, selgitab, argumenteerib, loob seosed, seab kahtluse alla, mõtleb tagajärgedele ja teeb järelduse.
4. Kordamööda kantakse ette nii kaasus kui otsus.

Kuidas hinnata?

Alati ei pea hinde saama kõik rühmas osalejad. Laua vanemat valides tuleb sellele mõelda, kas keegi soovib hinnet? Oluline on koostööoskus.


esmaspäev, 5. detsember 2016

8.kl Energiajook - spordijook

Energiajook

Kuna energiajookide definitsiooni ei ole olemas, siis oli esimene ülesanne pakkuda midagi üheskoos ja leida definitsioon.

Energiajooki koostisosa on kofeiin. Teine ülesanne oli 5 minuti jooksul otsida oma nutiseadmest fakte, mis on kofeiin? 

Arutelu, kuidas mõjub kofeiin?

Millistes jookides kasutatakse kofeiini ja mis koguses? Kui suur on ohutu kogus?
Vastus: keskmise, terve täiskasvanu jaoks peetakse ohutuks koguseks 400 mg kofeiini päevas.
Arutelu:
Kohv 250 ml/ 175 mg
Lahutuv kohv 250 ml/ 84 mg
Kofeiinivaba kohv 250 ml/ 4 mg
Tee 250 ml/ 40 mg
Kakao 250 ml/ 6 mg
Šokolaadipiim 250 ml/ 5 mg
Jolt Cola 500 ml/ 139 mg
Dr. Pepper 500 ml/ 85 mg
Red Bull 250 ml/ 80 mg
Mountain Dew 500 ml/ 77 mg
Surge 500 ml/ 72 mg
Tab 500 ml/ 66 mg
Dieet Coca-Cola 500 ml/ 64 mg
Pepsi Cola 500 ml/ 61 mg
Coca-Cola 500 ml/ 56 mg
Cherry Coca-Cola 500 ml/ 49 mg
Mello Yellow 500 ml/ 49 mg
RC Cola 500 ml/ 48 mg

Energiajoogi sisalduse tutvustus. 

Müügil on erinevaid energiajooke, mille kofeiinisisaldus ulatub 50 mg kuni murettekitava 505 mg purgi või pudeli kohta.

Spordijoogi definitsioon on olemas. Sel joogil on eesmärk. Spordijook on maitsestatud jook, mis võib sisaldada süsivesikuid, mineraalaineid, elektrolüüte (nt naartrium, kaalium, kaltsium, magneesium), maitse- ja lõhnaaineid, mõnikord ka vitamiine või teisi toitaineid ning mis on mõeldud treeningu käigus higistamise teel kaotatud vee ja elektrolüütide taastamiseks.
 

Kes sõnastab energiajookide definitsiooni, see on väljakutse ...



neljapäev, 1. detsember 2016

12.kl Maailmaharidus. Koostöö

Meie pere tegi valiku, otsustasime anda oma panuse maailmahariduse parendamiseks. Mitte, et me oma maa ja laste hariduse heaks midagi teha ei saa, ei, seda mitte, ikka teeme, aga suur soov oli aidata ühte tüdrukukest Ghanas.

MTÜ Mondo arengukoostöö üldised eesmärgid on lastele hariduse andmine ja hariduse kvaliteedi tõstmine; naiste ja erivajadustega inimeste majandusliku toimetuleku suurendamine; vabatahtlike ekspertide rakendamine arengukoostöös ning katastroofiohu vähendamine arengukoostöö piirkondades. 

Tegime MTÜ Mondo kaudu 8.07.16 annetuse ning selle annetuse toel saab tüdrukuke koolis käia.

Meie annetus aitab toetusprogrammi kaudu Ghana põhikooli 13-aastast õpilast Maria Grotto Bire. Ta käib Kongo põhikooli viiendas klassis. Tüdrukule meeldib matemaatika ja kirjutamine. Suureks saades unistab medõe ametist.  Maria isa on surnud ja ema uuesti abiellunud, mis Ghana kultuuris tähendab seda, et ema ei võta oma uue pere juurde eelmise mehe lapsi. Pere neli last kasvavad vanaema hoole all, kes peab väikest põldu. Maria on kõige vanem lastest, kõik nooremad on poisid.




Lisaks meie toetuslapsele saavad kooli minna veel 30 last.

Foto tegi hetkel Kongo külas olev vabatahtlik õpetaja Mari Jõgiste.

Teretulemast Mondo toetusprogrammi - akwaaba!